Ära anna alla

 Ära ütle, et pole võimalik! Sa ei suuda! Sa ei saa hakkama! Sa ei ole selleks võimeline!
Jah oled , sa oled võimeline paljuski, kui sa suudad endale seda ette kujutada, suudad sa seda teostada! Teostada sekundiga,minutiga või päevaga ei pruugigi õnnestuda aga teha seda nädala kuude või aastate jooksul on mõeldavam.. Peaasi et sul on eesmärk ja sa ei anna alla! Julge kujutleda, julge unistada ja julge püüealda.. Sa ei ole loll! Sa ei ole saamatu .. Inimesed on teinud imesi, tee seda ka sina!!

Elu õpetab sind,lase sel juhtuda!

  Sa oled kui jäämägi, kes kõneleb hoolivusest ja armastusest.. Ükshetk soojendad kõik ülesse ja järgminehetk külmutad taas.. Milleks?... Soovid et sind mõistaks ja isegi kui endapoolt teha kõik ei suuda sa ju mõista teist? Miks me pole kunagi rahul sellega, mis meil on? Miks soovime alati juurde ja keskendume sellele, mis meil pole? Miks tundub kõik muu ahvatlevam? Kasvõi suhete kohapealt, olles suhtes tahad vabadust, olles vaba,soovid kaaslast enda kõrvale või mis? Miks peaksid teised aru saama, mida soovid,kui endal pole õrna aimugi? Miks tahate, et teisse suhtutakse mõistvalt,hästi, armastavalt kui ise teistesse aupaklikult ei suhtu? Soovid on nii suured aga istute käed risti rinnal?

 Õppige jälgima enda käitumisi, liigutusi ja ütlusi ning saate selgust, kuidas keegi teid mõista võib? Kuidas teie mõistaks? Saate aru, miks inimesed teisse just sellise suhtumisega on? Taipate, et maailm ei teegi teile liiga ega pole ülekohtune ning kõik inimesed pole idioodid, kelle maailmavaade on laialdasem! Olgem avatud uutsustele...

Vahetage oma roosad prillid välja!

  Inimmõistus, kui planeediväline teadmatus, mida keegi seletada ei suuda ega tea mis seal täpselt toimub... Pealtnäha,kõrvaltvaadates või  lihtsalt kuulates kadestad inimesi,suhteid,olukordasi või hoopiski vastupidi aga  reaalsuses, suletud uksetaga ei tea peale seda üle eland inimene mis toimub... Süütu tütarlaps,kes tundub nii siiras ja õrnake on lapsepõlve traumast suletud ustetaga täielik kriminaal... Endast heal arvamusele lööpivad "rahapossid" kannatavad eneseväärikuskoplekside all ja kardavad kõige suuremat hirmu jääda kaotajaks või alandajaks, mille tõttu nad naervad vaid teiste üle... Otsustad esimese 10 minuti jooksul ja arvad kõikke teavat, kuigi igaüks kannab vaid musta maski, mis elukool talle andnud on... Vaid ärahelliatud roosade prillidega jõpsikad elavad egoistlikult üle teiste ja pole käinud elukoolis ja silmaring on vaid ühesuunaline.. Kahju on inimestest, kellel puudub paindlik mõtteviis ja arusaam.. Pannakse inimesi ühte patta ja arvates et kõik on nii sarnased, nähakse asja nii mustvalgelt, et hakkab või kahju neist...Usuvad, mida neil kästakse uskuda, tundub targem uskuda aga enda mõttemaailm on puudulik, enda valikud on sooritamata ja enda eluteed käia ei oska...
  Väärtustage inimesi, iseennast ja olge õnnelik selleüle, mis elu teile pakkub,õppige näha rohkem ja igat uut lehekülge oma elus keerates tehke ka uusi otsuseid .. Õppige tundma inimest ja ta sisse nägema.. Laske inimesel olla see kes ta on!