Üks raske moment või pöörduda minutitega, kuid see kõik on sinu valik!

   Wow, inimesed kas annavad sulle üüratult energiat või röövivad selle täielikult... Praegu kokku puutuda erinevate kollektiividega, kes võtavad su väikse ajaga nii omaks ja hoiavad on imeline tunne, tunne, mida võiks igaüks kogeda ... Kogeda tunnustamist ja hoidmist. Isegi olles seltskonnas, kus on vene rahvus ja taibata, kui mõnus aura ümbritseb ühtekuuluvuses... Isegi see, kuidas võivad võtta oma seltskonda nii vabalt inimese, kes ei saa hõisata võõrkeelega aga abivalmisus,sõbralikus,hoidmine on lihtsalt märkimisväärne... Mõnikord on raske uskuda, kuidas elu viib sind kokku niivõrd fantastiliste inimestega..
  Vahel tekibki küsimus,kuidas mõned oleks kui mustas augus, kõik inimesed on kui saatanast ja räägivad ebaõiglusest.. Räägivad kuidas nad komistavad vaid valede inimeste otsa... Tahaks küsida, miks ei lahku? miks ei lähe otsima kohta kus tunneks end hästi? Kohta, kus tunneks end vabalt, vajalikuna?
 Samuti pole ma kunagi mõistnud suhteid, kus on riiud,tülid,karjumised pea igapäevaselt või ülepäeva? Milleks? Kus on teie probleem? Eriti probleemne tundub see siis, kui inimene ütleb, et see on tavaline? Ausalt või ? Kaklemine, riidlemine, ülekohus - need ei ole asjad millega peaks inimene harjuma?
 Ärge harjuge sellega, mis imeb teid energiast tühjaks! Ärge harjuge eluga mis masendab ja kustutab sära silmist.. Kunagi pole hilja alustada otsast? Ärge olge koos inimestega, kes on kui kaanid,vampiirid, saatanad! Me kõik elame läbi päevi, kus tahaks teki üle pea tõmmata ja magada kolm päeva ning ärgates tunda, et kõik on taas korras aga ilmne on see, et kui sa ise selleheaks idagi korda ei saada, ei muutu olukord....
 Võta kätte, mine otsi koht, kus tunned rahulolu! Mine õpi seda, mis motiveerib! Mine tööta seal, kus ka vabal päeval on raske lahkuda! Leia need inimesed, kes hoolivad! Elu ei ole keeruline, kui sa seda keeruliseks ei aja!
 Püsige muhedad,musid teile päikselisse päeva!

Sa ütlesid ja ma ütlen ..

 Sa ütlesid.... et tegu on kui muusaga, kes leiab enda teel inimesi, et päästa neid kuskilt pimedusest välja, näidata neile valgust ja tuua nende ellu päikest. Nad imetlevad, vaatavad järele, nad unistavad ja teavad, et raskel hetkel võivad taas pöörduda. Inimene, kellest kõik unistaksid aga keegi ei julge omada.Kartes reaalsust, kartes, et see millest unistad võibki olemas olla. Vähesed julgevad jääda ja armastada oma muusat...

 Sa ütlesid... liiga ettearvamatu, kunagi ei võinud teada reageeringut asjadele, ütlustele.. Samm ees olla oli keeruline ja üheski vestluses ei saand vastust võlga jääda. Terav meel ja sihikindlus käivad iga sammuga kaasas. Enese teadmine, mida teed, kuidas teed ja teiste arvamusel ei lase end mõjutada.. Armastus võib olla põnev aga selle võitmine üks tuline mäng...

  Ma ütlen ...Armastus sureb, kui sa loobud hoolivusest. Lootus sureb, kui sa loobud uskumast. Sõprus sureb, kui sa loobud jagamisest. Kas tõesti hirm ja kartus viivad meid selleni? Loobume armastusest, kuna see tundub liiga hea et tõsi olla?Ei julge armastada, kuna inimene oleks kui sammu eespool? Loobume uskumast, kuna saime petta?Libastusime? Sattusime valede otsa? Kas tõesti jätame oma sõbrad, kuna kaotame aja nende jaoks? Kui palju võtab aega küsimus, kuidas läheb? Jagada viit lauset omavahel? Kui palju võtab aega sõprade jaoks aja leidmine? Inimeste jaoks, kes annavad energiat? Kes toovad naeratuse näole?  Kui palju oled nõus maksma, et oma unistused tõeliseks muuta? Kas tõesti loobumine tekitab parema enesetunde, kui kasvõi kaotus läbi võitluse?
 Ärge laske hirmul enda üle võimsust võtta. Ärge laske oma unistusi röövida. Homne võib tuua teie ellu muusa, homne võib tuua tagasi mälestusse jäänud sõbrad, homne võib olla pöördepunkt, kuid selleks ela, unista, naudi.

Elu ei salli tühja kohta, ta saadab sulle uued puzzletükid, millega täiendada tühjad augud...

 Ta ei tunnistanud kunagi allaandmist ja mitte hakkamasaamist. Leidis, et kõigel on lahendus ja kõigele on seletus. Vähemalt enese jaoks pidi ta need leidma. Ta teadis, mis on siht ja eesmärk, mille poole püüelda.
  Tuleb õppida nö sorteerima. Kaugeneda inimestest, kes kui kisuvad sind redelilt alla või sõpradest, kes ei soovi edasi liikuda. Hoida neid, kes panevad su särama.. Tekitavad hea tuju magama minnes või üles tõustes. Neist tuleb kinni hoida ja nendega koos edasi liikuda. Inimesed, kes sust hoolivad on väärt varandust, millest ei tohiks loobuda...


  Kõigil on musti päevi, kõik vajavad aega iseendaga olla ja me kõik võime eksida, seda ei tuleks hukka mõista.. Inimestele tuleb anda aega.
 Ükshommiku ärgata sinus vallandub täielik segadus, arusaamatus, otsustusvõimetus.. kuniks paned puzzle tükid kokku ja saavutad rahulolu ja tunned, et elu on kaunis, ta hoiab sind ja saadab sinuni vajaliku... Justkui röövitud puzzletükid tekitavad augud aga elu ei salli tühjasid kohti, ta annab sulle uued tükid, kui oled selleks valmis ja loob sellega uue pildi.. Pildi, mis annab uued väljavaated, uued arusaamad...Loob uued värvid, millega harjuda...







  Mine sirge seljaga edasi ja lase elul end täiendada, lase inimestel end täiendada. Tõsi, minevikus olnud inimest ei saa keegi tagasi tuua.. murtud puzzletükid või röövitud- neid ei saa tagasi enam endisteks.. Elukool õpetab üle olema halbadest asjadest, lahti laskma mittevajalikust ja unustama valud..  Kõigil on raskeid aegu aga vale oleks neile keskenduda ja otsida pidevat kaastunnet.. Õpi olema iseendaga ja endale selgeks tegema, mis on su soovid,unistused, eesmärgid, tahtmised ja püüdle nende poole.. Ole üle neist, kes sind takistavad seda tegemast...

See on sinu aeg, sinu elu, sinu unistus! Hoia oma inimesi, hoia iseennast, hoia kõvasti kinni sellest, mis motiveerib! 

http://www.youtube.com/watch?v=g6uvdpsyV9c&list=FL1-sWaazltMfOz8eJIELLyQ&index=2