Aitäh

Kui hea, et on olemas sõbrad, kes oskvad tuju heaks teha ! 

 Kert  :
Kuule sina, kallis pliks
oled mulle väike tips-
ära enam ennast piina
mine magama ja joo piima.







  Tänu teie positiivsetele lausetele, mis võivad nii lihtsad kohati tunduda, kuid siiski võib sel olla suur tähendus ja vb just neil momendil, kui ma ei oska oodatagi kelleltki sellist siirust on see kahekordselt armas ja annab jõudu. Kõik see, kui helistad ja küsid kuidas elad? ja kõnel võibki puududa muu mõte ja vot see näitab kes hoolib.  Kõik see, kuidas teid huvitab minuga seostuv, paneb naeratama. Kõik need hetked, mil tunnen tuge enda kõrval on väärtuslikud. Kõik need minutid ,mil tahad rääkida ja kuulda minu arvamust asjast, on mõnusad ja tähtsad. KÕik need minutid,mil viitsid kuulata mu virinat,taluda kiusamist või püsimatust , näitavad vigadega leppimist. Kõik on hea, kui teie olete head :)

   Jeii, Päkapikud piiluvad akendetaga ja toovad headele lastele kommi! Oh, mul hea meel, et mul veel pisike majas on sest nii mõnus on ärgata teades et väike maius ootab sind ja näha pisikese reaksiooni. Oii vot see on vaatamist väärt. Ta on niikaua unine,kui tal tuleb meelde vaadata kas päkad käisid ka ja vot pärast seda on lapsel silmad rõõmu täis :) Olgem ausad, päeva on hea magusalt alata ...

  Raadiost tuli üks hommiku hea hoiatus, et inimesed vaadake ette kuhu te astute, sest iialgi ei tea kus päkapikk ringi liigub!

 Ärge kunagi rikkuge väikeste laste unistusi ja uskumusi, sest just need teevad kõik eriliseks.











Ja täpselt niikaua kuni usud, niikaua on kõik võimalik

Päev , kus nagu ei tahakski eritipalju lausuda!

Kindel on..

   Jaa varsti saabub hommik, kuid mina istun ikka siin ja mõtlen kui kaootiline see elu on. Või mis?

 Jaa ma olen nii noor, reaaalselt, mu elu tegelt alles jõuab sinna perioodi,kus see õieti peale hakkab aga siiski olen ma piisavalt saanud tunda ja näha seda elu, mida paljud isegi 25 eluaasta juures pole teinud. Kohati tunnen, et see on teinud mind tugevamaks ja kohati jällegi arvan, et enam polegi nii vastupidav pingetele. Kindel on see, et ma olen õppinud palju, õppinud inimesi tundma, nende iseloomu ja tean milliste otsa on rõõm komistada ja millistest tuleb kõrvale põigata.

Kindel on see, et siin elus on kõik võimalik, kui on võimalik leida nõel heinakuhjast ülesse. Kõik oleneb eelkõige sinust ja seejärel tagarolli mängivad pere ja sõbrad.. Justnimelt, sina oled oma elu kujundaja ja oma rõõmude ning kurbuste tekitaja. Kui leiad et elul pole mõtet, siis sa elad seda mõttetult või liiga rutiinselt,sa vajad uuendusi ja peaksid neid otsima. Kui leiad et miski pole hea, ei oska sa hinnata midagi . Kui leiad et maailm on korrast ära, siis pole sa veel taibanud, et sa oled vaid väike täpp selles maailmas ja tasuks mõelda siiski väiksemate tegemiste kordaajamiseks. Kui leiad et kõik teevad sulle liiga, oled vales kohas või peaksid muutma tõesti ennast, vahel tasuks egoist ja põikpäisus kõrvale jätta, kui see võib aidata paremuse poole. Kui tunned pidevat haigetsaamist, peaksid leidma inimesed, kes ei aja sind nutma kurbusest ega pane kannatama. Kui taipad kuidas sul on vedanud, peaksid sa särama. Kui avastad, et sul on keegi ,keda usaldad ja et sind usaldatakse, oled väärtuslik. Ühesõnaga on su elu see,milline oled sina! Valik on sinu.


 

Inimeste usaldamine on sama hea,kui kirjutada lehte väike artikkel lootes et keegi ei loe seda !

Miks?Kuidas? Mida?

    Miks on olukordi,kus tahaks niipalju öelda aga ei oska? Miks on vahel nii raske lausuda seda mida tunned? Miks on tunne, et kergem on põgeneda kui vaadata tõele otsa? Miks kustusid kõik tunded? Miks muutusid arusamad? Miks tekib niipalju küsimusi aga niivõrd vähe vastuseid? Miks me piiname ennast küsimustega?
MIks?
   Kui tihti on pea täis küsimusi ja asju,mis vajaks seletamist aga neil puuduvad vastused? Kui palju kordi me mõtleme üle tegelikkusest? Kui palju minuteid me vaatame tühja, et leida vastus? Kui palju päevi me piiname ennast ja teisi vaikusega? arusaamatusega?

  Miks meil tekib risttee, kus me ei oska valida? Kus me teaksime, mis oleks õige?  Keegi ei taha teha vigu ega kellegile haiget, kuid  me teeme seda siiski. Me ei saa garanteerida, et kõik oleks ilus ja kõik ei saagi ilus olla. ME andestame, kuid siiski jääb see tegu hingenärima. Me piiname end küsimustegaalatihti aga samas täiesti kasutult.Miks meid huvitab: Mida ta tunneb? Mida ta mõtleb? MIda ta arvab? Mida ta teeb? jne..Miks on välja mõeldud niipalju küsisõnu? Kuidas neile kõigile vastust leida? Kas kõigele peabki seletus olema?
  Ei pea. Küsida on ka tore ja leida pikk loetelu küsimusi ja vaid mõnele suuta vastata. Siin maailmas ei saagi olla kõigele vastus, sest vastusele tekiks kohe uuesti uude küsimus jne ...Ei peagi olema kõigile tegudele vastused, sest inimene tekutseb tunnetenajal. Tundeid ei saagi sõnadesse alati panna ja kõikke ei peagi teine teadma. Uudisimu on kõigil suur ja see on kindel, etüks põhjuseid, miks niipalju küsimusi on, uudisimu
  

Mulle meeldib!

He´s my memories

  Ma nii tahaksin, et sul oleks midagi öelda aga ei, lootusetus! Kunagi ei tohiks kedagi võrrelda aga vahel tahestahtma ma teen seda,andke andeks Ma võrdlen teatuid inimesi alati ühe kindlaga ja mind ajab naerma lausa see. Uskuge või mitte aga inimesed on nii erinevad et nad võivad isegi kohati sarnased tunduda.
  Mul on jäänud see keegi südamesse nii tugevalt, et vahel on tunne, et keegi ei ületa teda. Mulle juba tundus, et see juhtus aga ei. Ta oli keegi, kes tahtis alati mulle parimat ja kes hoolis nii tugevalt ja siiralt, et ta eneselegi märkamata ei pannud tähele kui sügavale südamesse ta puges. Kindlasti ei tea ta seda siiani ega oska aimatagi, mida ta tähendab.  Kuigi tema oli see, kes endaarvates ei hiilanud põnevuse, tarkuse, osavuse ja parimusega mulle, siis sellegipoolest oli see minujaoks fantastiline ja iga teine kes enda arvates seda teeb on täielik põrumine ja katastroof. Tegelt mitte nii hull. Ta oli see, kes ei pugenud mulle vaid kuulsin tõde, isegi kui see hea polnud aga temalt kuuldes polnud vigagi, ühesõna oli tal oma arvamus. Ta oli see, kes näitas huvi välja mu vastu ja avaldas oma mõtted mulle, kuigi ta vb polnud just avatud inimene aga ma nautisin taga vestlusi....Ma tean et praeguseks on kindlasti temagi muutunud aga ma armastan enda mälestusi ja seda aega meenutada.
   Just iga kord, kui miski hakkab kehvasti minema, meenub mulle see aeg... iga hetk, mil keegi tunneb et on mind omanud, meenub mulle tema siirus... iga hetk, kui ma arvan , et see on möödunud, läheb vaid kuu ja ma olen alguses tagasi. Jaa ma olen selles minevikus kinni aga siiski tean et seda on võimalik muuta ja just sellel, kes tuleb ja kes ei tekita minus taas võrdlemismomenti vaid iseenesest muutub see...

   Muidugi sellegipoolest on olnud toredaid ja hoolivaid inimesi mu kõrval ja on siiani ning kõik on kuidagi omamoodi südamesse jäänud ja oma eriliste külgede ning parimate mälestustega ning ma olen õnnelik kõige üle mis on olnud ja naudinud toimuvat!


 

Klass

 

Polegi vist inimest, kes Klassi filmi pole näinud ja vähe on neid kes ei vaataks praegu iga laupäev Elu pärast klassi või kordusi...
  Minumeelest on see vägagi õpetlik film ja näitab piisavalt inimeste iseloomu ning kuigi igas koolis päris nii hulluks asjad pole läinud siis pea igas koolis ja igas klassis on paar kolm sellist inimest, keda noritakse, keda vaadatakse imelikult ja kiusatakse. Oleme ausad iga inimene on kellegile teisele midagi halba teinud või teise üle naernud, kuid me ei pruugi aru saada millal me üle piiri läheme.
  Inimesed ei oska panna end knunagi teise olukorda ja tol hetkel võibki kõik tunduda naljakana aga kunagi ei saa kindel olla, mida tegelikult too noritav tunneb ja milliseks ta enesehinnang võib muutuda.. Justnimelt kõige labasemad norijad ei mõista seda sugugi ja süüdistavad ikka toda.
  Elu pärast klassi.. juba neis kahes osas on näha,kuidas kõik süüdistavad üksteist ja keegi ei suuda endale tunnistada juhtunut. Justnimelt pärast kõikke seda muutusid alles inimesed ja alles pärast tulistamist hakati mõistma, et nad tegid liiga ja läksid üle piiri. Paljud muutuvad pärast sellist olukorda ja paljude jaoks ei tundugi pikka aega miski endine. See mõjutab kogu ümbruskonda ja see film paneb ka teisi inimesi vaatama kriitilise pilgu ja tagamõttega,mis on hea
  Mina ei suuda kohati üldse seda vaadata, ma ei talu ebavõrdsust ja kannatamist. Ma ei mõista kuidas lasti kõigel selle juhtuda ja kuidas mitte keegi mitte midagi ei julge rääkida, kuidas mitte keegi mitte midagi ei julgenud teha ja kuidas said kõik sellega kaasa minna. Ma tean et ma lähen iga kord seda vaadates filmi nii sisse ja siis ei suuda vaikuses seda vaadata ja mõista, kuidas saavad inimesed nii nõmedad ollla...



Samas huvitav oli leida ka isegi rakveres tehtud sarnasel teemal video :

Ulalla,

Mis oled teinud minuga,
seda teen ka sinuga..
Tekitad sõltuvust
hasarti langen'd ma.
Mida ma teha saaks,
sel vastust ei tea
Viid hasarti mind sa
ja välja ei vea
Mis toimub mu peas,
sel vastust ei tea.

See ajab naerma lausa

Ohh ,kuidagi nii hea on olla. Nii energiline ja õnnelik. Imelik et just sellised inimesed mind nii särama löövad ja kahju et need kes seda teha võiksid muudavad mind kohati tagasitõmbunuks just aga ma ei lase ennast häirida sellest... sest praegust olukorda ma naudin ....
 

Mulle meeldib, et sinuga tunnen end Erilisena!

Õnnelik ja õnnetu

  Miski ei valmista suuremat rõõmu ,kui teadmine, et su lähedastel läheb hästi ja miski ei ole raskem, kui näha kallist inimest kannatamas.
  Justnimelt naudin ma kuulata alles armunuid rääkimas, inimest, kes on nii sissevõetud ja õnnelik. Kohati tunnen nagu oleks isegi temaga koos armunud või tolles suhtes.. Ma naudin tõsiselt neid hetki ,kui keegi on eneselegi märkamata sissevõetud kellestki, isegi kui keegi võib olla haardeulatusest kaugel aga ta tahab proovida ja temajaoks on see eesmärk ning justnimelt kuulda ja  näha seda kui seitsmendas taevas võib olla ta, kui too inimene vastab talle positiivselt või annab lootust...Muidugi on negatiivsust ja peavalu sellega aga tagantjärgi  mõeldakse alati, et küll see oli hea aeg ja lõbus.
  Inimesed kipuvad kiirustama kõigega. Nad tahavad jõuda kiiresti kindla ja püsiva suhteni aga keegi ei saa kunagi garanteerida, et too suhe püsib ning minuarust elu läheb niigi enesele märkamata kiiresti ,siis just suhe tuleks aeglaselt läbi viia ja pidevalt värskendades, kuna muidu tüdineks suhtest ära ja see ongi läbi.....
   Muidugi inimesed ,kes pole suhtes, ootavad alati enda kõrvale kedagi, kelle kätevahel olla ja keda usaldada ja tahavad leida enda eluarmastust... Mina leian,et kui oled liikuv inimene, siis põrkad sa kokku inimesega, kes võib osutuda õigeks, algul vb eneselegi märkamata ja just siis võibki sest sündida tugev suhe, kuid sellepärast muretsedes ja masendusse sattuda küll ei tasuks ja mõelda : millal see juhtub? miks minul ei ole kedagi kõrval? miks ma ei saa tunda armastust? jne jne... Kõik tuleb omalajal ja praegu tuleb nautida seda, mis sul on olemas....

egoistlik

 Kui kurb, kui inimene suudab mõelda vaid enda heaolu peale. Kui inimene ei näe kõrvale, vaid suudab vaadata otse ja mõelda ainult sellele, mis juhtub hetkel. Kahju, kui kasutatakse ära teist, et saada paremat, saada tulemust,mida vaid tema vajab, kuid näegemata, kuidas kannatab teine. Tahab võita kogu tähelepanu endale, saada kõikke, mida silm näinud on ja seda lillegi liigutamata.
 Selline inimene võib ju mõelda, et mis tehtud see tehtud ja selleüle ei saa otsustada, mis oli minevikus aga just nimelt minevik mängib suurt rolli ja kahjuks seda enam muuta ei saa ja inimene otsustab selle järgi .. Sa ütled et igal inimesel on õigus teha vigu ja keegi ei saa otsustada su elu üle... Nu tõesti on sul kohati õigus aga inimene ei tohiks korrata oma viga vea otsa nagu kipub juhtuma. Sa tahad et teised andestaks sulle, kuid ei pane tähele et nad on seda 10 korda teinud ja sa ikka tõmbad vee peale.
  Nüüdseks sooviks on sul olla õnnelik, kuid tunned et see pole kuidagi võimalik ? Igapäev küsides endalt,miks ma ei saa olla õnnelik ? Kas tõesti on nii raske mõista, et õnnelikuks teevad perekond, head sõbrad ja see kui su sõbrada on õnnelikud, kui sul on kindlustunne, et sa saad siin elus hakkama ja teadmine , et sind vajatakse..

Unistused

 Inimestega suheldes on tunne nagu kardaks nad elada, on liiga kinni teiste inimeste arvamustest, lasevad kellegil teisel otsustada endaüle, kardavad proovida uusi asju, kuigi tahe selleks on olemas, saavad haiget inimestelt,kelles on nad liiga kinni...

Ära karda elada, ära karda eksida, ära karda haiget saada, sest kõik see on loomulik ja me ei saa seda ära hoida. Me tahame elada nii, et kõik oleks alati korras, et me alati naerataks, et me ei tunneks kunagi valu,kuid see on kahjuks võimatu. Otsides parimat võime kaotada selle,mis meil on praegu ja just seepärast tasub leida pisiasjades ja praeguses olekus välja parim. Kindlasti aitab ,kui  proovida teha õnnelikumaks neid,kes on meile kallid,neid kellest me hoolime ja keda me armastame, sest see võib õnnestuda.Tänu sellele kui näeme teist õnnelikumana saame olla meiega rõõmsamad.Meie seltskond tuleb ja läheb ära,kuid meie südames alati jäävad ainult need, kes on meile tõesti tähtsad.Just nemad annavad meile jõudu, et edasi liikuda ja elada.Ja vahet pole kas sul on elus selliseid inimesi üks või viis,kuus või seitse.. Oluline on see, et on olemas keegi, kelle nimel sa elad ja oled nõus üle kõiki raskusi elama.Pea Alati Meeles, Et Sa Ei Ole Kunagi Üksi, On Alati Olemas See, Kes Vajab Sind Ja Kes Sind Armastab!







 Unistused!
  Kelleltki ei saa röövida ta unistusi ja see on üks tegevustest, mis on aiunlt sinu oma ja keegi ei saa neid keelata. Minujaoks on unistamine saanud reaalsuse piiridesse. Väiksena mõtlesin alati et hommikul ärgates istun pilvele, mis sõidutab mu kooli. Olin arvamusel, et kõik see, mis juhtus muinasjuttudes võiks vabalt juhtuda minuga. Ilmselge on praeguseks see, et pilvedel käimine pole reaalne., konn ei muutu printsiks ja kullapada ei leia lihtsalt maaalt, kinga trepile jättes ei saa printsessiks ning metsas ei räägi sulle loomad vastu. MInumeelest oli neid mõtteid tore mõelda. Sama oli tore unistada, et päkapikk toob sussisisse hommikul häst isuure šokolaadi või saan jõuluvanalt kingituseks venna, lihavõttejänku tegi eriti mustrilisi muna jne.. Kõik need unistused kestsid täpselt niikaua kuni nendesse uskuda ja siiski võin öelda,et see oli ilus aeg...
  Praegu enamusajast on ikkagi reaalsed unistused,nt: Hommikul tuleb kõne, et mina olen just too reisi/asja vms võitnud. Homme tuleb kena pakkumine ja ma võiksin alusada justnimelt mingi vinge tööga. TUlevikus on mul kena maja ja kaunis pere.Justnimelt astun poodi ja võin valida kõikki riideid/jalanõusid mida vaid süda ihkab... jne
  Kuid olete mõelnud, et pannnes kirja mingeid unistusi, muidugi reaalseid,mis oleks võimalik juhtudagi ja püüda neile ise natuke kaasa aidata võib leiduda, et nende tõenäosus täideminemiseks on palju suurem...
 Minugipärast unistage, sest see on ilus tegu ja pole ka patt lota 25 aastaselt, et konn muutub printsiks või saad printsessiks.

Väsinud

Ohjah, ma olen juba nii kaua olnud köhas ja nüüd on nohu ning iiveldus ka juures. Ma tõesti tahaks terveks saada ja proovin ravida aga ma ei saa jätta käimata teatud kohtadest , kas või koolist .. Ühesõnaga ,mul ei ole aega haige ollla...
   Tohutu väsimus on peal, nii vaimselt,kui ka füüsiliselt.  Mul pole midagi selle vastu et ma lihtsalt istun või magan, kuigi tavaliselt ma tahaks koguaeg midagi teha, siis nüüd ma ei jaksa. Kohati käib peast läbi mõte ,et läheks ja teeks ja oleks niii või naa aga siis keha ei suuda kooskõlastuda minuga. Eks asi võib olla haiguses, kes ikka nohu ja kõhaga eriti ringi hüpata jaksab...

   Esinemisi on ka olnud palju ja õnneks saime suurepärase Etenduse eistamisega ka lõpuks hakkama. Mul on hea meel, et see nii võimas välja tuli ning samas, et ma sealt osa võtsin, kuigi see võttis ära mult kogu vaheaja ja pani mind hommikust õhtuni trenni tegema, kuid nüüüd ma jälle igatsen seda.. Palju parem on hommikul minnna tantsutrenni kui ajusid ragistada gümnaasiumis ja seltskond oli samuti suppperlux. Ma loodna et mul on võimalus näidata huvipakkujatele ka videot :)



Fete d´Enfer
Kätlin Piiskoppe