Sa ainult kurdad, kuidas kõik pahasti on.. ainult virised, kui valesti teised elavad.. ainult kirud teisi taga.. Tundub et suu käib mõistusest kiiremini? Enda peegelpilt on tagurpidi keeratud, et sa lammas aru ei saa, kui ilus elu on, kui seda ise elama hakkaksid! .. Ära virise selleüle, et sinu elust inimesed kaovad? Ära küsi,miks sul niipalju probleeme on, kui sa vaid probleemidele toetud?
Ma olen täielikult saavutanud perioodi ja seisukoha, kus sinusugused negatiivsed inimesed on nähtamatud... Mõned inimesed kohe ei vääri enese energia kulutamist.. Sa räägid minust, lase käia, inimestele meeldib kõmu ja iga järgmine lammas kes usub, ei trügi ta sinna, kus pole tema koht.. Mulle meeldib et olen teil olemas, olenemata et mind teaksite...Mulle meeldib mu elu ja vähemalt ei ela ma kellegi teise elu!
Näete inimesed, kuidas mõni lause parandab kellegi aastaste taguse haava, kuidas inimene suudab anda teisele jõudu ja inspireerida. Selliseid inimesi on meil vaja enda ümber! Kes näevad ilu ja loovad seda ning ühiselt naudivad !
Me kõik vajame kindlustunnet, tunda et keegi hoolib, vajame et meid hoitakse... Üks suur ``mõmmik`` kuluks ära, kelle kaissu õhtul pugeda, kes hoiab ja kuulaks, oleks alati toeks ega peaks kartma, et ta su reedaks, petaks või ära kaoks hetkedel, mil teda kõige rohkem vaja oleks! Kindlustunde tagamine on tahest tahtmata kõige raskem tegevus, garantii puudub! Me ei pruugi tunnistada endale, kui nõrgaks on elutee meid teinud või kui ebakindlaks on pind jalgealt raiutud...
Õppige enda ümber inimesi tundma...ärge kalduge nende suunas, kes teie teele auke raiuvad või kes sooviksid su libastumist, avage silmad ja leidke need inimesed, kes teid kinni püüvad, kes aitavad katkist rada parandada....
Võtke vahel aega iseendale, kuid ärge unustage teisi... Kõik inimesed pole ühesugused, mis tähendab et proovi õppida uuesti usaldama, ärge nõutke garantiid vaid nautige jagamist, iga inimene õpetab sulle midagi uut, näitab asju uue pilgualt ja aitab sul ennastki avastada.. Ärge tõrjuge kellegi idioodi pärast eemale teist hoolivaid inimesi .. Ärge laske teiste eelarvamusest, üleliigsetest komentaaridest endale inimesest valet pilti joonistada .. Kõik ei saagi omavahel sobida, ühele kummardudes näitad teisele tagumikku, mis tagab lahkhelisi inimeste vahel ..Ja kui kummardusid vale inimese ees, libastud taaskord, mis siis .. Tõused taas püsti ja jätkad oma rada...
Vali see, mis annab sulle energiat, ole seal kus tunned end vabalt, ole nendega, kes oskavad hinnata, lase päiksel särada!!
.Kas alati peab end põletama (ja põletama vanade armide kohalt??), et peale külma vee kaelasaamist silmad alles avaksid? Külm vesi lõi pildi selgemaks??
Enese piinamine, enese põletamine on kõige karmim valu, mis lihtsalt hävitab sind ja tundub lõpmatu..Ära piina end sellega, mis on tehtud.. Ära piina end sellega, mida pole olnud .Ära piina end teadmatusega,oletustega....Ükski pisar ei tundu aitavat selle põlengu vastu, kuid lase endale külma vett kaela...Valusam oleks, kui lõpuks teiseki põletada saavad ja enda ümber sütitades lõket on veel raskem peatada... Lõpeta enese piinamine enne, kui tekib häving...
Meil kõigil on need piirid..hetked, mil enam ei jaksa edasi minna. Kõigile mõjub see piir erinevalt ja ületavad seda omamoodi... Põhiline on, et seda ületatakse ilma enese hävitamiseta...Tähtis on, et jätkad seda värskena ning jätaksid põletusarmid piiri taha...Oluline on, et sa tõesti jätaksid oma tehtud armid seljataha!! Jätaksid halva ja keskenduksid sellele, mida sa tegelt väärt oled! Ära lase hävitada ega põleta eneseväärikust!!
Joonista endale unelm ja ela seal! Põgene sinna ning vaata asju läbi roosade prillide.. Oma roosasi prille, et hallil päeval need endale ette panna.. Võta endale need päevad ja lase petta reaalsust... Sinu maailm ja õigus kujundada seda endale vastavalt...!!!
Fantastiline on, kui sul on nimesed, kes isegi , kui neid põletaksid viskavadki sulle külma vette kaela ega jaluta minema!! Võtavad õigel hetkel sul roosad prillid eest, kui oled sealse maailmaga liiga harjunud!! Astudes ämbrisse ulatavad oma abikäe.. Tekitavad kergustunde ja lasevad hõljuda kui õhupall pilvedeall, kuid tõmbavad õigel hetkel tagasi maapeale ega lase ära kaduda!!
Mul on hea meel, et peale igat kukkumist on mul jõudu püsti tõusta ja tunnen end veel tugevamalt.. Mul on hea meel, et on inimesi, kes püüaksid mu igahtek kinni.. Ma võin olla üks neist inimestest, kes naerab ja sisemiselt põleb aga ma olen ka üks neist inimestest, kel on külma ämbriga sõpru kes kustutavad neid leeke! Enese kriitiku elu ja täielikult analüütiku elu on hävitav, kui ümberringi poleks inimesi....
Vahel polegi : vaja sõnu või enese väljendamist...Vahest tahaks, et inimesed lihtsalt lõpetaks pärimise ja mõistaks asju iseenesest... Vahel tuleb olla peidus, teadmatuses iseendaga.. Vahest tasub asjadest mööda vaadata ja võibolla ei peagi endajaoks lahti seletama... ? ... Mõnikord on paar lauset päeva päikeseks ja teinekord vaid paar lauset moodustavad sügava kuristiku .. Teinekord viivad tunnete ja mõistuse vastukõlad errorisse...Teinekord enese mitte mõistmine, mida tahaks, tekitab rahutuse.... Vahel tuleb minevik su juurde tagasi,annab endast märku ja olles kõik maha matnud, tekib igatsus.. Vahel aeg näitab mineviku teise pilgualt ja teinekord tahaks proovida astuda väheke teise sammu .. Vahel tasub olla peidus, et luua endaga arusaam toimuvast... Teinekord on kasulik pühendada endale aega, et saada vastuseid peas pöörlevatele küsimustele...
Väljaspool meid ei ole olemas asja, mis suudab täita meie tühjust, see saab olla ainult meis endis.Susan Jeffers
