Vahel tuleb osata lasta asjadel lihtsalt minna ....
     Ära muretse asjadepärast,mis sinust ei sõltu või sa ei suuda ära hoida...
      Naudi, armasta ja tee, mis sulle endale meeldib...
      Lööd läbi, kui suundud oma unistuste teostamisel ...







 

Päev iseendaga

            Inimesed hindavad end üle või alahindavad end totaalselt. Uskuge, kõigil on kõikumisi enda  arvamuses. Mõni võib end armastada aga järgminehetk totaalselt vihata aga vähemalt suudavad teised oma armastusega asju taastada. Oma kriitikaga jälle need ennastarmastajad maapeale tuua... Ütle, mida arvad, mõnikord võib sellest rohkem kasu olla kui sa arvata oskad....

    Keegi ei tea, mis elu toob või mis teda järgmiseks tabab. Must auk või elu täis värve? Vähemalt inimesed teavad kas nad on rahul või mitte ..Proovivad, et leida rahulolu...
 Paljugi, mille üle oleks võimeline rõõmustama ja võiks tunda end õnnelikult, ei saa olla võimalik. Mõni asi takistab seda ja oleks nagu põlev lõke su sees, mis  kõrvetab...
  Kunagi ei tea, mida toob järgnev päev, kuid teadmine  et too eelnev päev rikkus ja kustutas kõik värvid.

 

      Me ei saa aega tagasi pöörata ja kui ma olen olnud eluaeg arvamusel, et kahetseda pole mõtet ja pärast kukkumist tuleb tõusta ja kõik saab korda... Ärgem mõistke kunagi inimesi hukka nende tujude pärast või oleku pärast mis neid järsult on tabanud. Mõnda olukorda ei saagi ette kujutada või oletada, kui pole seda läbi elanud. Mõnda tegu ei saagi unustada ja tuleb vaid leppida ja õppida sellega edasi elama....

Kommilett, kui raske valik...

 
   Ma olen lihtsalt väsinud. Väsinud kuulamast, mis oleks õige ja mis vale! Seisan justkui kommileti ääres ja pean tegema valiku, millise kommi võtan või loobun kõigist. Ning kuulan kuidas iga komm räägib, miks just tema on hea ja õige ja kui valed on teised! Kõik justkui teaks milline ma olen ja mis mulle maitseb?Vahel tahaks just meelega näidata et tegelt mulle maitsevad ka lutsukommid... Samas valdab teadmatus, kui paljudele teistele proovib ta põue pugeda ja äkki ma eksin ning mulle ei maitsegi see komm! Iga kord kui juba hakkan kätt sirutama ja olen oma otsuses peaaegu kindel, suudab see komm oma kaubanduslikku välimust kaotada.. Võibolla ma peaksingi valima või valingi selle kommi pimesi, jutskui teiste kiuste, kuna tema koostis tundus tolhetkel kõige isuäratavam. Samas ma tean, mis komm mulle maitses ja kuigi see on vaid õrnalt veel meelde jäänd, tean et mu valik peaks selle ületama. Kuid kas mul on üldse magusa isu, seda ma ei teagi...Ma seisan ja vaatan, mõtlen ja taipan, et kommileti ääres ei jõua ma kuhugi..

Do what you feel in your heart to be right- for you'll be criticized anyway. You 'll be damned if you do, and damned if you don't. ~ Eleanor Roosevelt

 

 
   Ma tahaks ka teada vahel vastuseid, mis panevad meid tundma eri moel. Kord oleks nagu laevaankur kuskil veepõhjas ja keegi ei tõsta seda ülesse ning teinekord justkui kuumaõhupall mis hõljub taevas teadmata suunas. Äärmusest äärmusesse. Kas ühiskond ongi meil justkui äärmusi täis ja keskele püsimajäämiseks pead leidma mingi toetuspunkti? Me ei tea mis tahaksime ja seetõttu ei julgegi proovida, kuna kardame eksida? Samas teame , et iga inimene eksib ja kes ei proovi ei ela õiget elu ning selleks on olemas andestamine, mis lahendab  ... Inimene leiab alati probleemi, vabanduse, ettekäände, kui see vajalik on...

Sa võid ju inimest tunda, et ta on tugev aga tea et temagi puruneb peagi!

On asju mis ei muutu ...

See lihtsalt rikkus ära kõik, mis oli..

 Kaotanud jutskui iseenda

See on vastuvõetamatu ja ajab mul endal südame pahaks!
Miski peab selle umbsõlme avama!

Suhe kui kaardimäng

Sa pead oskama seda mängu ja teadma kuidas see kestaks, et asjad toimiksid. (Suhted, sebimised)Kui omad kõik trumbid endale, oled justkui kaotaja, sest asjad lähevad su endajaoks ebahuvitavaks, sa tead et oled võitnud ja kui trumbid on teise käes, oled sa lootuse kaotanud ja alla andnud ja võtad uue aga kui trumbid jagada võrdselt ära on mõlemal põnevust ning mäng võib kesta pikalt. Mõnikord peakski sammu ette mõtlema, kui see asi meeldib, siis isegi mõni sohitegime võib kasuks tulla. Peaasi et käigud ei lõppeks ja end uuendaks...
  Paljud me mängime, paneme proovile, vb elus mingisündmus milles pettusime ja kaotasime usalduse ja lootuse ja leidsime et kergem viis on kõik trumbid endale haarata. Kuid alati kõigil on keegi kes oskab need trumbid ära võtta ja neid kasutada. Me kõik oleme inimesed, lihtsalt eri valikute ja tegudega ;)

Its a long day ...

    Egokeskseks on muutunud see ühiskond meil! Inimesed teadsid täpselt kuidas elus hakkama saada. Sündisid  talupojana ,surid talupojana, sündisid aadlikuna jäidki aadlikuks aga mis nüüd lahti on ? Sünnid naisena võid surra mehena, sünnid joodikutest vanematele ja sured pärandades lastele suure varanduse! Inimestel oli kindel plaan, teadsid kes nad on, teadsid et tuleb kosida naine või minna mehele ja sünnitada lapsi ja kõik.. Tänapäeval pead tegema ainult valikuid, valikuid miljonite asjade suhtes. Millest koosneb elu? Valikute sooritamises. Eksimus ja elu võib tagurpidi olla. Tänapäeval isegi kooseludes ei mõelda niipalju kuidas me hakkame saame. Mõeldakse kuidas ma hakkama saan ja seda koos hoian, kuidas ma selle või teise teostan...Tegelikult inimesed mõtlevad pahatihti ikkagi pärast tegutsemist. Pannes juba põhikoolis peale pinge et peaaksid teadma mida tahavad aga  inimesed ei tea isegi 40selt mida nad tahavad, niiet... tegutsege, otsustage ja elage aga ärge kaua mõelge.. iga valik on nagunii hea ja halb üheskoos , lihtsalt mõnel leidub seda rohkem kui teisel valikul. Üks on kindel, mitte kunagi ära anna alla, sest kõik raskused on ületatavad! Sina suudad seda!

 Keegi polegi ideaalne ja väär oleks seda otsida. Me teeme vigu. Ma ei sõnastaks endajaoks et jaa olen teinud elus vigu vms, ma lausuks on olukordi, mis oleks võinud olematud olla! Siiski on fakt see et aega ei saa tagasi pöörata aga peame oskama edaspidi targemad olema! Kas ennast vihata oleks õigem? Ma ei usu aga samas nagu ei oska muud teha! Haletsemist ma ei kannata, sest ma oskan seda endale ise piisavalt pakkuda ja teiste silmis on see väga vastuvõetamatu, ühesõnaga  iseendaga olen pahanduses ja ise pean selle olukorra endale ära seedima? Pole aimugi mida ma tegelt tunnen , hapnik ja jõud on otsas ja kadunud justkui teadmatusse ...