He´s my memories

  Ma nii tahaksin, et sul oleks midagi öelda aga ei, lootusetus! Kunagi ei tohiks kedagi võrrelda aga vahel tahestahtma ma teen seda,andke andeks Ma võrdlen teatuid inimesi alati ühe kindlaga ja mind ajab naerma lausa see. Uskuge või mitte aga inimesed on nii erinevad et nad võivad isegi kohati sarnased tunduda.
  Mul on jäänud see keegi südamesse nii tugevalt, et vahel on tunne, et keegi ei ületa teda. Mulle juba tundus, et see juhtus aga ei. Ta oli keegi, kes tahtis alati mulle parimat ja kes hoolis nii tugevalt ja siiralt, et ta eneselegi märkamata ei pannud tähele kui sügavale südamesse ta puges. Kindlasti ei tea ta seda siiani ega oska aimatagi, mida ta tähendab.  Kuigi tema oli see, kes endaarvates ei hiilanud põnevuse, tarkuse, osavuse ja parimusega mulle, siis sellegipoolest oli see minujaoks fantastiline ja iga teine kes enda arvates seda teeb on täielik põrumine ja katastroof. Tegelt mitte nii hull. Ta oli see, kes ei pugenud mulle vaid kuulsin tõde, isegi kui see hea polnud aga temalt kuuldes polnud vigagi, ühesõna oli tal oma arvamus. Ta oli see, kes näitas huvi välja mu vastu ja avaldas oma mõtted mulle, kuigi ta vb polnud just avatud inimene aga ma nautisin taga vestlusi....Ma tean et praeguseks on kindlasti temagi muutunud aga ma armastan enda mälestusi ja seda aega meenutada.
   Just iga kord, kui miski hakkab kehvasti minema, meenub mulle see aeg... iga hetk, mil keegi tunneb et on mind omanud, meenub mulle tema siirus... iga hetk, kui ma arvan , et see on möödunud, läheb vaid kuu ja ma olen alguses tagasi. Jaa ma olen selles minevikus kinni aga siiski tean et seda on võimalik muuta ja just sellel, kes tuleb ja kes ei tekita minus taas võrdlemismomenti vaid iseenesest muutub see...

   Muidugi sellegipoolest on olnud toredaid ja hoolivaid inimesi mu kõrval ja on siiani ning kõik on kuidagi omamoodi südamesse jäänud ja oma eriliste külgede ning parimate mälestustega ning ma olen õnnelik kõige üle mis on olnud ja naudinud toimuvat!