Miks?Kuidas? Mida?

    Miks on olukordi,kus tahaks niipalju öelda aga ei oska? Miks on vahel nii raske lausuda seda mida tunned? Miks on tunne, et kergem on põgeneda kui vaadata tõele otsa? Miks kustusid kõik tunded? Miks muutusid arusamad? Miks tekib niipalju küsimusi aga niivõrd vähe vastuseid? Miks me piiname ennast küsimustega?
MIks?
   Kui tihti on pea täis küsimusi ja asju,mis vajaks seletamist aga neil puuduvad vastused? Kui palju kordi me mõtleme üle tegelikkusest? Kui palju minuteid me vaatame tühja, et leida vastus? Kui palju päevi me piiname ennast ja teisi vaikusega? arusaamatusega?

  Miks meil tekib risttee, kus me ei oska valida? Kus me teaksime, mis oleks õige?  Keegi ei taha teha vigu ega kellegile haiget, kuid  me teeme seda siiski. Me ei saa garanteerida, et kõik oleks ilus ja kõik ei saagi ilus olla. ME andestame, kuid siiski jääb see tegu hingenärima. Me piiname end küsimustegaalatihti aga samas täiesti kasutult.Miks meid huvitab: Mida ta tunneb? Mida ta mõtleb? MIda ta arvab? Mida ta teeb? jne..Miks on välja mõeldud niipalju küsisõnu? Kuidas neile kõigile vastust leida? Kas kõigele peabki seletus olema?
  Ei pea. Küsida on ka tore ja leida pikk loetelu küsimusi ja vaid mõnele suuta vastata. Siin maailmas ei saagi olla kõigele vastus, sest vastusele tekiks kohe uuesti uude küsimus jne ...Ei peagi olema kõigile tegudele vastused, sest inimene tekutseb tunnetenajal. Tundeid ei saagi sõnadesse alati panna ja kõikke ei peagi teine teadma. Uudisimu on kõigil suur ja see on kindel, etüks põhjuseid, miks niipalju küsimusi on, uudisimu