Otsin kindlust kuid tean et ei talu rutiini. Ma proovin olla kahe jalaga maapeal e. realistlik, kuid kipun unistama. Jah ma tean et olen kannatamatu ja mul tuleb puudu püsivusest ning see teeb mu kärsituks, kuid samas võin ma olla kannatlikult vastupidavgi. Mul on iseloomu, ma tahan edasi jõuda ja sammuda eesotsas. Ma ei lase ennast juhtida ja ei kannata käsutamist. Kontroll mu üle on võimatu ning kiindumine pole mõtekas.Ma vihkan pealetükkivust,kahepalgelisust kui ka üleolevust, kuid seda leidub siin ju iganurgapeal?. Kohati võib lüüa esile salapärasus ja mittemõistmine aga samas on see vajalik, kuna ma ei kannata,kui keegi must peaks läbi nägema. Ma olen õnnelik ja õnnetu üheskoos, kuid see on normaalne eks? Jah ,ma vajan lähedust ja hellust nagu igaüks aga kohati on seda raske tunnistada. Ma ei näita välja nõrkust, sest tean et olen piisavalt tugev ja suudan kõigega hakkama saada. 'Everything Will Be Okay in The End,If it's Not Okay, It's not The End!!' Ma riskin, kuna sellega avastan ennastki. Ma pole inimene, kelle usaldust saaks proovida 14 päeva ja siis poodi tagasi viia. Ühesõnaga ma võingi jääda mõistmatuks sulle ja minujaoks polegi see probleem. Sa pead olema piisavalt hea, et sind usaldaksin, sa pead olema piisavalt hea, et ennast sulle avaksin. Sa pead olema piisavalt hea, et oskaksid mind tundma õppida!
No comments:
Post a Comment