Ära põgene!

  

 "Leia üles oma mina ja ole sina ise. Pea meeles, et terves maailmas pole kedagi, kes oleks sinusarnane."

 See viib hullumiseni, see kui kaotad pea, kaotad end ja arusaamad. Sa ei teagi, mis meeldib, mida tahad, keda tahad, kes oled, kuidas on õige ja kas hea ongi just hea ja halb ongi nii halb... Käitud hetkemeeleolu järgi ja needki muutuvad nii tihti, et peale selle, et sa ise endast aru saaksid ei suuda teisedki seda teha ega tea kuidas sind näevad...  

  Sa lammutad piire, tunnetad ja proovid kõikke uut, et avastada end, avastada milleks oled suuteline, milleks mitte, mis meeldib ja mis mitte, kuni hetkeni, mil leiad jälle endas rahu. Ei põgene inimeste eest, ei põgene tunnete eest vaid tegeled sellega... 

  Ükshetk elada ennast täiesti välja, valada end tühjaks,et raputada kõik vaev õlgadelt ja keerata uus ja puhas leht, mida saaks täita uute tundepuhangutega, uute koormatega ja vaadatagi asju vähe teise nurgaalt. Näha enda ümber inimesi, tunda end hoituna, leida endale silmailu ja nautida toimuvat kasvõi uue korrani, mil tekib põgenemine või vajadus end kergendada/ välja elada...

 Me muutume ajaga, tahame või ei taha seda, usud või mitte aga siiskiigal inimesel on peidetud külgi mis aja jooksul välja tulevad ja mida ta isegi saab avastada. Me arvamused muutuvad aga see on vaid hea.Arvamused inimestest , asjadest, olukordadest, muutuvad. Kogemused, seltskond, silmaring, saavutused- need muudavad meid.