Mõnikord me ei vaja sõnu! Me ei taha kuulda tõde ja ei suuda seda omandada! Me ei oska oma tegemisi muuta ja loobuda!
  Tühjus-naer ja nutt, viha ja armastus? Ei teagi mis vallandub või kuidas.
Ma olen palju uusi asju märganud enda juures kui ka teiste juures...tähele pannud... armastama hakanud...Asju hoopis teise pilguga vaatama hakanud. Ma olen justkui .. ma tunnen nagu muutunud ! Ma leian tasakaalu või püüan leida! Ja life is wonderful!

Mis iganes ka ei juhtuks, looda, unista, armasta ja pea peeles, kõik on mööduv!