Mõnikord on raske vaadata mööda su sõnadest...

  Ma mõnikord kohe ei suuda mõista, kuidas sa suudad vaid paar lauset öeldes, kõik ära rikkuda.. Terve päev on lihtsalt ideaalne, kõik õnnestub ,usku, õnne on mõnuga .. Tunned, et läheb kohe kõik hästi ja siis jagan seda sinuga ning kõik.. Kõik lootused on purustatud, kõik on valesti.. Sa peaksid just andma mulle jõudu, usku ja tahet, toetama aga mitte kuskilt pole seda tunda.. mitte kuskilt ..  Mõnikord ma vabandan su käitumise välja, et sul on mingi periood peal aga kaua sul neid perioode olla saab.. Sa pead mõistma, et inimesed erinevad, nende uskumused erinevad, väljavaated aga mida teed sina ? Just sinu vaated ja sinu teadmised on justkui kuld aga seepeale küsiks, palju oled sa saavutanud oma uskumuste, tõekspidamistega? Ärge tehke maha teise väljavaateid, kustutage usku millessegi, sest mis annab sulle teise hävitamine ? Teda toetades, teed sa palju rohkem kasu, kui teda muutes ... Laske inimesel olla, kes ta soovib, ...