Monday, September 13, 2010

Kaile

  Mu Pisike õde!
 Väike Päike igas mu päevas. Nii hea on ärgata, kui keegi tuleb su juurde kallistusega . Alati on tore koju tulla, sest on keegi ,kes jookseb ukseette.
  Ta õpib  igapäev midagi uut ja on iga oma väikse saavutuse üle õnnelik ja teda vaadates saan isegi posittivset energiat.Samas oskab ta korda saata palju pahandust, kuid siiski on raske ta peale kuri olla. Nt. ükskord olime kahakesi kodus ja ma andsin talle saia söömiseks, ise läksin kööki toimetama ning kui suurde tuppa tulin, oli ta sellest teinud linnutoidu, niiet kogu tiivan oli saiapudi täis. Koristasin ära ja ta läks vetsu , kus suutis potil istudes terve rulli lahti arutada. Nu siis juba ajas natuke rohkem tigedaks aga  mis sa ikka teed,kui ta alles õpib. Keerasin siis rulli kokku ja mis te arvate, et sellega see piirdus? Ei , ta ajas kõik oma puzzled põrandale laiali... Jah kohati võib ta olla supper susserdis aga sellegipoolest on ta nii elurõõmus ja andekas mul. Ükspäev teatas nii muuseas,et tahab viiulit õppida, kuigi ise on vaid 3,5 aastat vana. Kusjuures ta on nagu mina, kes võib hästi palju rääkida ja mida ta väiksest peale pole öelnud on vanaema või vanaisa, tema kutsub neid emavanaks ja isavanaks. Huvitav j aomamoodi armas minumeelest.Kohati on ta ka tohutu õdikas aga mulle isegi meeldib see vahel. Väiksena selleasemel,et öelda, tal on kaks õde, ütles, et tal on kaks Kadi. Siiani,kui kuskile lähen siis ta alati tahab kaasa tulla ja minuga olla... Oh ma armastan seda musirulli :)

No comments:

Post a Comment