Miks on raske leppida teise vigadega, teise erinevusega, teise olekuga? Miks on vaja otsida inimeses vigu ? Kas enda rahulolematuse ammendab teise vea olemasolu? Justkui ühe õnnetus on teise õnn? Kas pole mitte nii kui teisele auku kaevad ise sinna langed? Kas pole tõesti märganud,kuidas teisse suhtud saad pea sama tagasi ? Võinh klapib täpselt vanasõna nii nagu küla koerale,nii koer külale? Räägid kuidas ühes üks pahasti ning kuidas teises ikka asjad viltu on aga sa ise? Kuhu sa ise ennast paigutad? Enda käitumist? Miks peaksid teised arvestama sinu meeldimiste, tujude ja suhtumisega, kui teise juures sa seda teha ei suuda? Miks meil on enda peegelpilti nii raske näha? Miks inimesed keskenduvad sellele negatiivsusele suurema energiaga,kui positiivsusele mida ümbritseb palju rohkem? Miks tahetakse, et teine end muudab ja tantsiks tema pillijärgi, kuid ise vastastiku pilli löömine on täielikult välistatud? Ära isegi proovi luua liivalosse, kui oled vesi, kes hävitab teiste omi!
No comments:
Post a Comment