Jooksed rahutult teadmatuses....

    Üks,kaks, kolm ja neli .. Pisiasjad, mis paisuvad ajaga ning siis on keeristorm, mida ajad ise veel suuremaks, kuna viis,kuus ,seitse asja tulevad juurde ja pilvede vahelt paistvad päikesed on liiga kaugel, peidus...Püüad kiiri ja nende väheste najal edasi tormata, et keeristormi täielikusse haardesse ei satuks aga kui ta on sul nii lähedal tekib endalgi hirm. Hirm paneb taas su nõrkema ja tekitab närvipuntra.. Nii ongi tunne nagu jookseks üksi selle keeristormi eest ja teadmata kuhu, peaasi et selle haarde ei läheks...Olukord võib muutuda kiiresti võibolla põgenemise asemel lasta tormil mööduda ja siis on pärast rahulik ning parandad tormist tekkinud rikke aga samas on iseloom tugevam kui murduda, lootus siiski pääseda ja torm keerab pigem teises suunas!!  Sees kõik tormab aga väljast on energiat rahulikult naeratada, ma jaksan pikka maad joosta,enne kui täielikult ära väsin ning küll jõuab päike selle ajaga särama lüüa!