Ühed sandaalid ei sobi iga ilmaga käimiseks või igalepoole minemiseks!

  Tunned, kuidas pind jalgeall on vahel nii ebakindel. Tunned, kuidas sind tabab rahutus ja tasakaalu leidmine mõnel hetkel nii raskustatud. Kas tõesti mugavus ja kindlustunne hoiab meid vaid kahe jalaga maapeal ja  tagab tasakaalu?

Inimene on oma harjumuste ohver! Kes tahaks endale tunnistada, et need mitu aastat vanad sandaalid, millel tald neli korda kinni liimitud ja mitu korda üle värvitud-neist peaks loobuma. Nende elu on nähtud ja oleks viimane aeg prügimäe poole saata aga alateadvus paneb need ikka ilusti riiulile tagasi. Proovi aga leida endale  uusi ja samahäid.. Me anname uute kingadega enne alla, kui neid sisse jõuame käia ja võtame vana taaskord kasutusse! Ja kui need mingi valemiga on ära visatud, siis nutame ikka oma kingi taga ja kirume uusi, mis tegelt on juba sama mugavaks muutunud aga näevad kordades paremad välja!

Me ei suuda loobuda, me ei suuda lasta lahti,me oleme muutunud harjumuste ja mugavuse ohvriks. Pettes vaid iseennast, et see etap on läbi ja tuleb edasi minna!

Ma võin tunnistada, et ma ei last lahti asjadest, ei võtt vastu kiireid muutusi, hoidsin kinni kõigest, mis oli kindel ja see hetk, kus pidin sukelduma peaees teadmatus kohas oli kui hoop iseenda avastamiseks. Hetk, kus ma enam ei teadnud, mida toob homne päev, oli hetk, mis lõi välja hoopis uued küljed. Süsteeme tuli hakata muutma ja kohandama vastavalt olukorrale. Ettekirjutatud reeglid lõppesid ja algas etap, kus peaks ise kirjutama reegleid aga enne, peaks õppima avastama ennast ja taipama, mis reeglid just sulle sobiksid.



  Me ei tea, kuhu me läheme, kuhu me jõuame? Kuid põhiline on siiski minna ja vaid läbi selle leiame iseenda ja koha kuhu kuulume! Õpime aru saama milliste sandaalidega käia ja millised reeglid on just meie omad! Õpi kuulama sisemist mina, ära ole harjumuste ohver, sest nö ühtede sandaalidega ei saagi iga ilmaga käia ja ei sobi igalpool käimiseks! Teiste kirjutatud reeglid ei ole sinule! Peaksid mõistma, et teiste ärakäidud tuhvlid ei tekita sinu jalas mugavust ja tahet nendega rööbata...Õpi kukkuma, sest nii avastad, kui tugevaks sind iga püstitõusmine teeb! Õpi eksima, sest nii avastad, mis on vale sinujaoks, ning enda ümber õiged inimesed, kes su eksimisest üle on! Mine jookse aga edasi ,kuni taipad kel on sinuga sama rütm!

Mugavus ei kesta kunagi lõpmatuseni, mida kauem sa viivitad, seda raskem on pärast!