Viha

 On vaid üks inimene, kes suudab mind ajada nii endastvälja, et vereringe hakkab ka teistpidi tööle. Ma suudan vaadata kõigi teiste näägutamistest, kummalistest käitumistest, eputamistest ja valetamistest mööda, kuid Tema tegudel ei ole piire. Südametunnistus on mustematest mustem ja peale valede ei oska ta midagi öelda. Ta ei suuda endalegi näkku vaadata ja öelda, milline ta on, rääkimata sellest et enda tegusi suudaks tunnistada. Kas mitte pole lihtsam ajada kõikk teiste kaela? Oma teod ajada teiste süüks? Teha süüütu nägu pähe ja öelda,et pole kuulnud ega näinud? ..Elu on niii f*kking kerge, et kurtmistel pole piire eks? Kahetsust ja haletsemist oleks vaja iga nurgapeal? Kõikk on pahad ja teevad liiga, kuigi ise oled nagu ingel?
Olgem realistlikud, nagu külvad nõnda lõikad.  Oleks nii südametu, et varastada, valetada, varastada, valetada jne..siis prooviks küll kuskilt abi leida.. Kes suudaks suhelda temasugusega? Kes suudaks armastatda sellist inimest? Kes suudaks andestada talle lõpmatult? Kes oleks nii pohhuist?
Reaalsuses peale temasuguse ei suudaks seda keegi ja miks peakski? Üksi põhja minna olekski mõistlikum,kui sinna veel terve küla tõmmata...
Ärge öelge, et see VÕIB mööduda, sest inimene ei muutu, mitte temasugune...
Ära otsi andestust ega lohutust, sest üks on kindel, sinu tegudel pole piire aga mina ei suuda niipalju su tegudest mööda vaadata ja andestada.

Kui